top of page

Uudised

Search


Kanada eestlaste kogukonna annetused EEROle aitavad EERO Esto lastefondi kaudu lapsi ja nende emasid, kes elavad Eestis rasketes oludes.


Tänu Hedvig Korpi pärandusele saatis EERO oktoobris rahalist toetust $19,500 CAD (13,800 eurot) järgnevatele naiste tugikeskustele – (Rakvere) Virumaa, Järvamaa, Pärnu, Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa. See raha on peamiselt vaimse tervise teraapia jaoks ja transpordikuludeks, mis on teraapiaga seotud – nendele lastele ja emadele, kes on kogenud rasket vaimset ja/vōi füüsilist vägivalda ning vajavad abi nende traumadega tegelemiseks. Osa rahast kasutatakse hädavajalike tarvete ja toidu muretsemiseks.


Teie annetused vōimaldavad toimetulekut ning turvalist elu, eriti nendel naistel ja lastel, kes on alustanud oma iseseisvat elu. Seda on nüüd raskem teha, kuna eriolukorra tagajärgede ning Ukraina sōjast tingitud majanduskriisi tōttu on mitmed pered sattunud koos lastega majanduslikult väga raskesse olukorda. Pea iga viies Eesti laps (umbes 63,000 last) elab vaesuses, mōned absoluutses vaesuses. Sōda Ukrainas ja selle tagajärjel tekkinud energiakriis on kōikide kaupade ja teenuste hindu hüppeliselt tõstnud, mis toob isegi rohkem majanduslikke raskusi lastega peredele. EERO toetuse abil muutub paljude laste elukvaliteet paremaks, kuna emade vaimse tervise tugevdamine aitab neil paremini töökohta hoida ja ka tähele panna oma laste vajadusi ja heaolu. Samuti saame aidata lapsi, kelle vaimne tervis on kannatada saanud, pakkudes loovteraapiat, mille abil nad õpivad, kuidas saada hakkama.

EERO/naiste tugikeskuste projekti peamised eesmärgid on kooskōlas EERO lastefondi eesmärkidega, et toetada lapsi peredes, kus on raskusi toimetulekuga; anda neile ja nende emadele vaimset, füüsilist ja koolitoetust; töötada koos Eesti naiste varjupaikadega, kes teavad kõige paremini, millised vajadused on kōige kriitilisemad. Lisaabi on vaja üleminekuajal, eriti siis, kui naised lastega asuvad omaette elama ja rajavad iseseisvat elu.


Loodame, et meie eestlaste kogukond peab meeles neid lapsi ja emasid, kes kannatavad, eriti talve ja jōulude eel, kui neil on meie toetust ja armastust kōige rohkem vaja.


EERO asutas Lastefondi 2020. aasta jaanuaris, et aidata hättasattunud lapsi nende arengus ja elutingimuste parandamisel. Koos Eesti Abistamiskomiteega USA-s me jätkame raha kogumist, et toetada lähisuhte vägivallast väljunud naisi ja lapsi iseseisva elu alustamisel Lääne-, Hiiu-, Saare-, Pärnu-, Järva- ja Virumaal.


“Saame olla üksteisele toeks”. Tänu EERO Lastefondi rahalise toetuse eest, saavad naised—kes on lahkunud tugikeskusest–abi iga kuuse toimetulekuga ja vaimse teraapiaga. See toetus on vôimaldanud neil osta oma lastele vajaduslikud ravimid, toitu, uued prillid, riided ja jalanōud.

Rääkisime Pärnu naistega läbi Zoom’i, et aru saada miks nad tugikeskusesse sattusid ja kuidas EERO saaks neid ja nende lapsi kōige paremini abistada. (Nimed on muudatud naiste identiteedi ja privaatsuse kaitsemiseks.) Juuli, Eha ja Anu on viie lapse emad ja Lindal on kaks last. Kõik elavad praegu iseseisvalt, kuid nende endine elu on raske meil ette kujutada.

“Ma saan riigi toetust iga lapse pealt 50 eurot kuus,” ütleb Juuli, “aga toidu ja elektrihinnad aina tôusevad, küttepuud on nüüd talve eel doppelt kallimad”. “Peab hakkama saama,”üteb *Eha, ”nii eelmise aasta koroona kriisiga ja nüüd hindade tōusuga.Tahame kōik täisväärtuslikku elu elada oma lastega. Raha on vähe, aga soovime, et lastel oleks vōimalik osa vōtta huviringidest, saada vahest uusi riideid ja jalanōusid nagu teised lapsed.”

“Laste enesehinnang on väga tähtis,” lisab Anu, “et nad kuuluksid teiste lastega sarnasesse hulka. Oleks tore kui nad saaksid ka arendada oma kitsamaid huvisid– osa vōtta kunstiringidest, keraamika/käsimaalimisest, spordist, vōi muusikakoolist.” Linda poeg oli koolis kiusatud oma tagasihoidliku riietuse tõttu, 10.aastaste poiste seas. Tänu EERO toetusele sai poisile firmamärkidega pusa, jope ja mütsi, mis muutus lapse elu märgatavalt paremaks. Nii lihtsate asjadega saab muuta lapse heaolu.

“Mina pidin ennast varjama oma mehest kui ma lahkusin kümne aastasest vägivaldsest suhtest,” seletab Eha. “ Minu mees isoleeris mind. Ei lubanud mul ja mu lastel ühiskonnaga suhelda. Lapsed olid minuga koos kodukoolis, kuna ma ei tohtinud käia tööl ega väljaspool kodu. Ainult sisseoste tohtisin teha, ja need ka ainult mehega.” Juuli proovis tugikeskusega pea kaks aastat kontakti vōtta, kuna tema ka ei saanud enam lastega kodus elada. Kartis, et jääb lastest ilma. “On raske teistel inimestel saada vägivaldsest elust aru, kuidas kōik on kontrollitud. Autot ei tohtinud kasutada, kolisime maale– inimestest eemale–ei tohtinud lastega üritustel ega pidudel käia. Mind sunniti aga tööle ja poodi, kuna mees ise ei töötanud. Olin nii isoleeritud, et mōtelsin eneselōpu peale.”

Anu elas väikeses maakohas, “koledas” vägivaldses suhtes 22 aastat. “ Minu mees kontrollis kōiki– majapidamist, riietumist, mis muusikat me võisime mängida või kuulata. Ei saanud tööl käia ja kaotasin kōik oma sōbrad.”

Linda põgenes öösel oma pojaga, jookstes mööda raudtee rööpaid. Kuigi kohus määras nii tütre kui poja emale, pole 4 aastat saanud tütart näha ega temaga telefoniga rääkida. Need naised tahtsid eriti rōhutada, et vägivaldsus ei ole ainult füüsiline isoleerimine, vaid see läheb sügavamale. Nende järgi on see teise inimese elu piiramine, keelamine– inimese ōōnestamine.

Naised kōik mainisid kuidas tugikeskuse kriisiteraapia ja pereteraapia on neid ja nende lapsi aidanud. Alguses said isikliku teraapiat aga kōige rohkem aitas neid grupiteraapia, milles mōned neist ikka osalevad. “Terapist vōi psühholoog peab teadma mis on vägivald,” ütleb Juuli, “ja et grupitoetus on naistele ja nende lastele oluline. Meil on olnud sarnased kogemused. Anname üksteisele toetust ja idee, et saame hakkama!” Eha nōustub: “ Grupiteraapia aitas minul aru saada et ma ei ole süüdi, ja ma ei ole üksi! Õppisin tundma enesekindlust ja iseseisvust.”


Kokkuvōttes, ütlevad need Eesti naised, et neil ei ole enam hirmu ja häbi rääkida oma eludest. Naiste tugikeskuse ja EERO Lastefondi annetajate rahaline abi aitab neid– ja teisi emasid ja lapsi kes on sattunud raskustesse ja vaesusesse– igapäevaste vajadustega, ja vaimse, pere, grupi ja loovteraapiaga. Nad ei ole enam üksi ja läbi oma kogemuste ja teadmiste, saavad nüüd aidata teisi naisi ja lapsi kes on sattunud sarnastesses olukordadesse.




Ukraina lapsed suvelaagris Eestis

Ukraina põgenikke Eestis ootavad talve lähenedes ees rasked väljakutsed. Igapäevased vajadused nagu toit, küte ja elekter aina kasvavad. Paljudel põgenikel on töökoht ja pikaajaline majutus, kuid nad muretsevad nii Ukraina sõja kui ka kulude katmise vajaduse pärast.


Põgenike arv Eestis on kasvanud umbes 50% kevadiselt 40000-lt septembris umbes 60000-le. Kahjuks sõda jätkub ja Ukraina põgenike arv Eestis kasvab jätkuvalt. Praeguste vaimse heaolu algatuste ja meie haridustoetuse katmiseks vajame EERO hinnangul kogukonnalt täiendavaid annetusi. Nii paljusid aidanud töö jätkamiseks küsime $50,000 CAD.

Tänu Kanada eestlaste ja nende sõprade suuremeelsusele on EERO tänaseks saatnud MTÜ-le Pagulasabi 260000 eurot, et aidata Ukraina põgenikke Eestis. Raha on kasutatud järgmiselt:

  1. Tänaseks on EERO rahastanud 2732 lapse haridustoetust 136600 euro ulatuses. Praegu on läbivaatamisel 600 uut taotlust. Pärast menetluses olevate taotluste rahuldamist rahastab EERO täiendavalt 6000 eurot.

  2. Suvekuudel osalesid lapsed, kes koolides ja sotsiaaltöötajate hinnangul vajasid traumaga tegelemisel täiendavat abi, öölaagrites, kus töötasid kriisitöötajad ja nõustajad. EERO andis nende laagrite, samuti Tallinnas toimuva päevalaagri toetuseks 36400 eurot.

  3. Vaimse heaolu tugirühmad jätkavad oma teenuste laiendamist Eestis väljaspool Tallinna. EERO toetab neid gruppe maksumusega 56339 eurot. See hõlmab täiendava personali koolitamist tulevaste seansside jaoks.


Täname teid jätkuva toetuse eest.

bottom of page